Viimane omakorda sõltub sisend- ja väljundvõlli nurkkiirustest. Tugevusarvutustega määratakse kindlaks telgede vahed, moodulid, rataste ja võllide mõõtmed. Seejuures tehakse ka ülekande hambumiselementide geomeetriline arvutus. Ühe-, kahe- ja kolmeastmeliste silinderreduktorite nii üldised kui ka üksikute astmete ülekandearvud on standardiseeritud. Standardsete seeriareduktorite kasutamisel tehakse nende hammasülekannetele ja võllidele konkreetseid ekspluatatsioonitingimusi silmas pidades kontrollarvutus. Reduktori arvutamine ja projekteerimine sisaldab järgmisi põhietappe: Elektrimootori valik ja reduktori kinemaatiline arvutus. Elektrimootor valitakse nimivõimsuse ja võlli pöörlemiskiiruse järgi pidades silmas reduktori konkreetseid töötingimusi. Elektrimootori nimivõimsuse Ne määramiseks peab teadma reduktori kasutegurit ηr. Siis kus N on võimsus reduktori väljundvõllil. Reduktori võllide orienteeriv arvutus.
2.3. Arvutusolukorrad (1) Arvutusolukorra valikul tuleb arvestada tingimusi, millistesse konstruktsioon võib sattuda oma funktsioone täites. Valitud arvutusolukorrad peavad olema niivõrd ranged ja mitmekesised, et kõik võimalikud olukorrad ja tingimused, mille esinemist konstruktsiooni püstitamise ja kasutusea vältel võib ette näha, oleksid arvesse võetud. (2) Arvutusolukorrad on järgmised: · alalised olukorrad, mis kajastavad tavalisi ekspluatatsioonitingimusi; · ajutised olukorrad, mis kajastavad konstruktsiooni ajutisi töötamistingimusi näiteks püstituse või remonttööde ajal; · avariiolukorrad, mis arvestavad konstruktsiooni töötamistingimusi erandolukordades, näiteks tulekahju, plahvatuse, kokkupõrke v.m.s. tingimustes. 2.4. Projekteeritud kasutusiga (1) Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kasutatakse planeeritud otstarbel ettenähtud
annaabi.ee 
