Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad ja seaduspärasus
Carneiro. Tekkis paljudest küladest kokku pandud ühiskond, mille tekitas chiefdom. Riik
kujunes siis kui kujunes kolmeastmeline, aga see pole põhimõtteline murrang(selleks oli
chiefdom, mis liitis erinevad kogukonnad). Vastuolu aga see, et ümberjaotamine ei saa olla
pealiku võimu aluseks, sest nii ei saa ju pealiku võim tõusta - jagab ju kõik ära. Seega peab
koguma rohkem ja jagama vähem või jagama neile kellest on kasu tema võimu
kindlustamisele. Jaotamine pole seega teene vaid eksploteerimine. H. Chervis? Ei seletanud,
kuidas see tootmine tekkis. Carneriro järgi oli pealik see, kes pani lisaväärtust tootma. Tema
arvates oli sõda see, mis andis võimaluse pealikul nii käituda. Sealt kaks suunda: kui on mets
siis saavad kaotajad ära minna ja asustus laieneb. Kui pole kuhugi minna nt kõrbes saab
allutada lüüasaanud endale ja nad tööle panna- kujuneb chiefdom. Sõda siis tekitab
chiefdomi piiratud maaressursiga piirkonnas. Sealt edasi võib pealik juba asju ümber jaotada
annaabi.ee 
