Kes peaks valitsema?
Ta
võibolla möönaks, et otsene demokraatia on parim viis kodanike moraalseks ja intellektuaalseks täiustamiseks,
kuid oma tõhususe poolest valitsemisvormina oleks see katastroof. Üheks argumendiks on siin see, et tänapäeva
ühiskonnad on lihtsalt liiga suured, et otsene demokraatia võiks olla võimalik. Kuid mis olulisem, Mill väidab
kasutades sõnu, mis ei erinegi väga palju Platonist , et asjad lähevad väga viltu, kui laseme inimestel avaldada
suurt mõju nende poolt määratud ekspertadministraatoritele.
Parimal juhul tähendab see seda, et kogenematus otsustab kogemuse üle, võhiklus teadmise üle: võhiklus, mis,
kahtlustamatagi selle olemasolu, mida ta ei tea, on ühtaegu hooletu ja upsakas, suhtudes üleolevalt või lausa halvakspanevalt
kõigisse pretensioonidesse sellele, et kellegi teise otsustus väärib rohkem tähelepanu kui tema enese oma. (Esindusvalitsus,
232)
Esindusdemokraatia kriitikud ütlevad seevastu, et siin pole tegu mitte teretulnud nihkega otseselt demokraatialt