Moodsa kunstivoolud 20.sajandil
Erich Heckel, Karl Schmidt-Rottluff, Max Pechestein ja mõnda aega ka Emil Nolde.
Selle rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid
lito ja puulõige, millele andsid nad ilmeka ja üldistatud joone.
"Väljendamisest" rääkisid mõlemad nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud, kuid
ometi see, mida väljendati oli üsna erinev. Prantsuse kunstnikud väljendasid eelkõige
rahulikku õnnetunnet, saksa eksperssionistide põhisisuks oli aga rahutus,
ühiskonnakriitika ja maailmavalu.
Ekspressionistd kujutasid kõike dramaatlises valguses. Inimeste ja esemete
deformeerimise teel näitasid nad oma suhtumist ümbritsevasse. Joonistuse
üldistamiseks ja moonutamiseks kasutati teravaid ja tooreid värvikontraste või
tuhmiks muudetud koloriiti. Nende töödes oli inimene sageli jõhkra ilmega, mille taga
võis aimata sisemist piina ja traagikat. Loodus, mis neid ümbritses oli kujutatud äreva