kuidas tuleks uudses olukorras käituda, otsides ja kaaludes käitumise sobivust uue sõbra või Wagneri austaja suhtes või mis tahes muus kontekstis. Kontekst, mälu, võrdlus ja kohasus on EQ-oskused. EQ-protsessi puhul võib täheldada, et nägu muutub väljendusrikkaks, eriti selle keskmine osa; näolihased kerkivad naeratuseks või ilmutab pinges ilme kõhklust. Meie kehakeelt võiks nimetada personaalseks eksperimentaalteatriks, mis häälestab meid eelistustele, ebaeelistustele ja väärtustele ning võrdleb neid sellega, mida me teise inimese juures arvame tajuvat. See on nagu koerte teineteise nuusutamise peenelt arenenud versioon (ei ole ime, et aju emotsionaalset osa nimetakse nina-ajuks). SQ ,,Miks" on protsess, mille käigus me tegeleme piiramatute intelligentsuse valdkondadega, mida me nimeteme SQks. See tegevus kujundab teatava enesetunnetuse, mis ei ole ideede, vaadete, arvamuste või kogemuste tulemis
uut inimest. Uuenenud teater peab lähtuma uuenenud inimesest. 40) Nelja Kartell: Dullin, Jouvet, Baty, Pitoeff Kõik mehed on inspireeritud Copeau'st. Neil oli kokkulepe, et üksteise tegevust ei kritiseeri. Eesmärgiks julgustada näha teatrit kõrge kunsti mitte kommertsina. CHARLES DULLIN: Tal oli oma stuudio, kus õpetas oma näitlejaid, Üks tema õpilasi oli ka A. Artaud. Rajas oma teatri 1921. aastal: Ateljeeteater. Seda on nimetatud üheks väljapaistvamaks eksperimentaalteatriks. Tema teater oli külluslik ja vaatemänguline. Repertuaar oli mitmekesine. 1923 lavastas Cocteau ,,Antigone" (kujundus Piccassolt). Sokeeriv lavastus, sellist klassika tõlgendust polnud pr teater varem näinud. Dullin järgis Copeau õpetust. Oli ka ise väljapaistev näitleja. LOUIS JOUVET: Ka Copeau üks lähedasemaid kaastöölisi. 20. saj üks olulisemaid prantsuse lavastajaid. Lõi 1922 oma teatri. Lavastus: 1923 Jules Romains'i ,,Knock ehk Meditsiini triumf" (1000 etendust 30 a jooksul)