Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
Vaimustus hakkab kuidagi segunema
teiste hoiakutega 60ndate lõpus, märgib proosa esiletõusu, lõputult ei jõuta luulet lugeda. Pöördutakse tagasi proosa juurde. Kui
proosa esiletõuseb, kas luule proosastub? Üksiknäiteid, üldistada ei saa. Rummo ja Kaplinski on need näited. Iseloomulik see, et
toimub midagi sellist, mis juhtus paguluses, kus koos modernistliku uuendisega paralleelselt tuleb sisse luulesse laulutekst. Piir
laulu- ja luulekteksti vahel hägustub. Luules eksperimentaalsuses suurenemine. Luule puhul eksistentsialism. Anglosaksi
modernism hakkab põhihoovust suunama. See hakkab tulema autorite kaudu:
1962 Rummo, E. Vetemaa, Mats Traat.
1963 Aleksander Suuman jt
1965 Kaplinski, V. Luik, H. Runnel jt
4
1966 J. Tuulik
1968 A. Ehin
Kassetifenomen värvikas, debüüdid värvikad. Ei tähtsustaks üle neid raamatuid