Jaques Derrida elu ja filosoofia põhimõistete referaat
Seejärel pidas ta rea loenguid veel paljudes
Ameerika ülikoolides, saavutades suure populaarsuse. 1972 ilmusid raamatud ,,Disseminatsioon"
(La dissémination) ja ,,Filosoofia ääred" (Marges de la philosophie). Kuigi ,,Disseminatsioon"
sisaldab põhjaliku käsitluse Philippe Sollersi romaanist ,,Arvud" (Nombres), olid Derrida suhted Tel
Quel'i autorite ringiga selleks ajaks otsustavalt jahenenud ega taastunud hiljemgi.
Seitsmekümnendatel aastatel kirjutas Derrida oma kõige eksperimentaalsemad teosed ,,Glas"
(1974), ,,Tõde maalikunstis" (La vérité en peinture, 1978) ja ,,Postkaart" (La carte postale, 1980).
1972 tekkis Jacques Derridal lähedane suhe poola-prantsuse filosoofi Sylviane Agacinskiga, 1984
sündis neil poeg Daniel. 1975 kutsus Paul de Man Derrida Yale'i ülikooli, kus Derrida hakkas
regulaarselt pidama kirjandusteooria loenguid. Samal ajal võitles Derrida Prantsusmaal filosoofia
õpetamise eest lütseumides, organiseerides sellele suunatud toetusrühma (Greph). 26
annaabi.ee 
