Jean Cocteau (1889 1963) tundis huvi muusika ja kunsti sünteesi vastu. Tal on palju erinevatest kunstivooludest mõjutatud näidendeid. 1921. aasta ,,Eiffeli torni noorpaar" on sürrealistlik. Luuletaja, disainer, koreograaf, kunstikriitik, graafik, filmirezissöör jne. Osales praktiliselt kõigis 20. saj alguse kunstivooludes: kubism, dadaism, sürrealism jne. I MS ajal kohtus kunstnike- kirjanikega, kellega tegi hiljem koostööd (nt Picasso). Sürrealistlikud tööd mõjutasid paljusid. Eksperimentaalseim on ,,Inimese hääl" 1930. Mononäidend naisterahvast, kes räägib tund aega telefoniga oma endise armastatuga, kes abiellub teisega. Telefon on ideaalne rekvisiit, et näidata kommunikatsiooni võimatust ja tehnika kasutust. Eklektiline, fragmentaarne. Ühendus katkev ja vaevaline. Näidend lihtne, aga haakub dadaistlike kõneelementidega. Edit Piafile tegi monotüki ,,Hoolimatu armuke". ,,Hirmsad vanemad" 1938, freudistlik, ajastu peegeldus. Filmid ta kirjutas ja lavastas ise
annaabi.ee 
