Teadusfilosoofia – ja metodoloogia
kontrollida vaatluste ja eksperimentide abil. Teooriad, mis testides vastu ei pea,
tuleb kõrvale heita ning asendada järjekordsete spekulatiivsete oletustega.
Teadus areneb edasi katse ja eksituse, oletuste ja nende tagasilükkamise teel.
Püsima jäävad kõige täpsemad teooriad – saab öelda, et see on parim teooria,
mis meil on.
1.Üks loogikapunkt falsifikatsionismi toetuseks (68-69). Falsifikatsionismi järgi on
osa teooriaid ümberlükatavad vaatlus- ja eksperimenditulemustele tuginedes.
Siin toetub üks loogikapunkt neid – et üks universaalne otsustus on väär, seda
saab dedutseerida sobivaist üksikotsustuest (69).
2.Falsitseeritavus kui teooriate kriteerium (69-73). Falsifikatsionist näeb teadust
kui rida hüpteese, mis esitatakse esialgseina eesmärgiga täpselt kirjeldada või
anda pilt maailma või universumi teatud aspkekti toimisest. Iga hüpotees ei
kõlba. Hüpotees peab rahuldama ühte tingimust: et saada osaks teadustest, peab