Eesti muinasaeg
ohvriallikaid ning ohvrikive. Tamm, pärn ja pihlakas olid n-ö pühapuud. Kuna olid
kaubandussuhted läänepoolsete rahvastega, siis mingil määral teadsid eestlased ka
ristiusust. Misjonitööga siinsetel aladel tegeles piiskop Hiltimus (1070 aastatel). 1160
aastatel tegeles Eesti aladel misjoniga munk Fulco ning teda abistas eesti päritolu
Nicolaus.
Muistne vabadusvõitlus 1208-1227
Muistne vabadusvõitlus oli üks osa feodaaltsivilisatsiooni
ekspensioonist/laienemisest/edasitungist (kaasnes ka ristiusu levik), mis oli ida- ja lõuna-
euroopasse (Elbe jõest ida suunas). Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetust
Tung Itta. Kõigepealt hõivati Läänemere lõunarannik, seejärel idarannik.
Mõju Liivi arengule
1143 rajati sakslaste idaretkede väravaks kujunenud Lübecki linn
1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses liivlase hulgas elanud augustiinlase Meinhardi
piiskopiks, kelle ülesandeks sai Liivimaa ristiusule toomine