"ekspeditsioonived" - 1 õppematerjal

I maailmasõda Kokkuvõte

Samal peval kuulutas Austria-Ungari Venemaale sja ning 12. augustil kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Austria-Ungarile sja. Kuigi erinevate riikide mningad juhid polnud selliste asjaolude kiguga rahul, veti need sjakuulutused inimeste poolt Euroopa pealinnades vastu juubeldustega.[2] Itaalia kuulutas ennast sjategevuses erapooletuks. Saksamaa saatis lnerindele 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning pdis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, lemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsioonived (87 000 meest, lemjuhataja John French) ja Belgia vge (175 000 meest, lemjuhataja kuningas Albert I). Kuigi Saksa armee peaeesmrgiks oli Pariis, siis takistasid vgede edasiliikumist Belgia kindlused, tol ajal Euroopa moodsaimad Li?ge ja Namur, mis takistasid Maasi je letamist. Vike, kuid tnu kolooniatele rikas Belgia kuningriik investeeris mrkimisvrsel hulgal raha oma neutraliteedi kaitsmiseks. Mlemad kindlused koosnesid 40 km mbermduga kaitserajatistest