Pirita kloostri minevik ja tänapäev
ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Preestrid pidid pühapäeviti ja
suurte pühade puhul rahva keeles jutlustama. (Pirita kloostri kodulehekülg)
1.2. Ordude levik
Kloostriordudest, kes otseselt oma isikliku osalusega sakslaste idaekspansiooni misjoni ja
koloniseerimispoliitikaga toetasid, tuleks esimesena nimetada tsistertslasi. Dünamünde
klooster oligi esimene kloosterlik institutsioon (rajatud 1205-1208), millele tuginedes
tsistertlased oma ekspanisiooni ka Eestimaale laiendasid ja siia kloostreid rajama asusid.
(Tamm, 2002: 10). Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglist, kuid nõudsid vahepeal
lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Selle
ordu esimese kloostri asupaik oli Citeaux. (Piirimäe, 2000: 90).
Eestimaa kristianiseerimisel eriti aktiivsust üles näidanud dominiiklased rajasid esmakordselt
oma kloostri Tallinna Toompeale 1229. (Tamm, 2002: 11). Dominiiklaste ordu rajas