Uurimus Aristotelesest
Kooli elu ja õppetegevus meenutas mõnevõrra
platonistlikku akadeemiat, kuid omas ka erinevusi. Aristoteles jagas oma kuulajad kahte rühma - algajaiks ja
edasijõudnuiks. Viimasele, kitsamale ringkonnale, mis moodustas ühtlasi õpetaja enese lähema sõprusringi,
tavatses ta pidada ettekandeid hommikuti: neis, nn. "akroaatilisis" loenguis puudutati kõige keerukamaid
teaduslikke ja filosoofilisi küsimusi. Laiemale õpilasperele peeti ettekandeid peamiselt õhtuti ja need, nn.
"eksotsentrilised" loengud, kus käsitleti peamiselt retoorikat ja poliitikat. Võrreldes akadeemiaga oli
peripateetilise kooli õppeainestik mõnevõrra avaram: filosoofia kõrval, mis siingi oli peaaineks, omistati
tähelepanu ka teistele teadustele, eriti aga loodusteadustele. Jõuka mehena, kellel ei puudunud peale muu ka
aineline toetus Makedoonia kuningakojalt, võis Aristoteles muretult anduda teaduslikule tööle ja uurimisele,
soetada ja koguda sellal võimalikke vahendeid