Sel juhul kasutatakse tavaliselt suur- või kassettraketisi. Oluline on kaitsta betooni ka tuule eest, mis soodustab pinna jahtumist (vt joonis 2). See, kui kaua betooni on vaja kaitsta välitingimuste eest, sõltub kattematerjalist, keskkonna temperatuurist, betooni margist jm. Ilma lisasoojenduseta pole mõtet betooni Pilt 4. Külmakaitsekassett. kaitsta külma eest kauem kui 3...7 ööpäeva. Nimetatud aja jooksul eraldub betoonist eksotermiast tingitud soojus ja betooni temperatuur võrdsustub õhutemperatuuriga [3]. Ja kui see on juhtunud algab betooni kivinemise aeglustumine, mis ühtlasi tähendab, et betooni lõpliku survetugevuse saavutamine võtab lihtsalt kauem aega, kuid tänu eksotermia soojuse ära kasutamisele on betoon 3...7 päeva möödudes juba ilmselt saavutanud kriitilise tugevuse, mis tähendab, et edasise külmumise eest betoon on kaitstud. 3.2.3 Betooni soojendamine auruga.
suhteliselt kiiremini. Betoon tuleks katta (võimalikult kiiresti pärast paigaldamist) 53 soojusisolatsioonimattidega, kile vm kattega, vältimaks soojuse kadu tsemendi reageerimisel. Oluline on kaitsta betooni ka tuule eest, mis soodustab pinna jahtumist. Ilma lisasoojenduseta pole mõtet betooni kaitsta külma eest kauem kui 3...7 ööpäeva, selle aja jooksul eraldub betoonist eksotermiast tingitud soojus ja betooni temperatuur võrdsustub õhutemperatuuriga. Tihti kasutatakse ka kõrgemamargilist ja madalama vesi- tsementteguriga betooni. Et tagada normaalne kivinemiskiirus peaks betooni temperatuur olema valu ajal vähemalt 10...20ºC, selle temperatuuri juures saavutatakse betooni vajalik tugevus suhteliselt lihtsalt (nt betooni katmine). Kasutatakse ka kiirkivinevat betooni, kus on sees lisaained, mis aktiviseerivad tsemendi reageerimist, kivinemiskiirus suureneb 1,2 korda
annaabi.ee 
