suurusega rakku, väiksemast osast moodustub endospoor. 3. Moodustuv spoor kattub emaraku TPMga (engulfment). Moodustub prospoor e. eelspoor. Prospoor on ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis. 4. Prospoori kahe membraani vahele hakatakse sünteesima modifitseeritud peptidoglükaanist kihti- korteksit. 5. Spoori peale moodustuvad spoorikatted: spoorikest (spore coat) ja eksospoorium. Spoorikatted koosnevad peamiselt valgust, eksospooriumis on ka lipiide ja polüsahhariide. Spoori küpsemise käigus ladestub spooriplasmasse Ca-dipikolinaat ja spoor omandab termoresistentsuse. Küps spoor vabaneb emarakust selle lüüsudes. Endospoori idanemine: Idanemine on palju kiirem protsess, kui spoori moodustumine. Spoorid idanevad, kui tingimused on soodsad (niiskus, toitained jne.). Idanemist saab ka stimuleerida näiteks spooride lühiajalise kuumutamisega või spoorikesta mehhaanilise vigastamisega
moodustub endospoor. 3. Moodustuv spoor kattub emaraku membraaniga (see on endostütoosilaadne protsess). Moodustub prospoor ehk eelspoor (ümbritsetud 2 membraaniga, mõlemad osalevad spoori kattematerjalide sünteesis). 4. Eelspoori kahe membraani vahele sünteesitakse korteks (modifitseeritud peptidoglükaanist kiht). 5. Spoori peale moodustuvad spoorikatted: spoorikest ja eksospoorium. Koosnevad peamiselt valgust, eksospooriumis on ka lipiide ja polüsahhariide. 32 Sporulatsioon käivitub kehvades elutingimustel (toidu ja niiskust on piisavalttavaline jagunemine; elutingimuste halvenemiselrakk moodustab spoori) Tavaliselt moodustub 1 spoor, erandeid on vähe. Metabacterium polyspora- moodustab mitu endospoori, seega spoorid ka paljunemisvahendiks. 2 FtsZ rõngast, 2 eelspoori, eelspoorid võivad omakorda jaguneda