Giuseppe Verdi
Varises
manalasse helilooja isa, kellega tal, tõsi küll, hingeline kontakt tegelikult puudus. Verdi suurt
sõpra F. M. Piavet tabas parandamatu haigus. "Don Carlose" esietendusele järgnenud päeval aga
ruttas Verdi Sant` Agatasse, et surmaga heitlevat Antonio Barezzit veel elusana näha.
Kaasaegsete mälestuste järgi viibis Verdi Antonio Barezzi surivoodi ääres tema ,viimse
hingetõmbeni, mängides haige soovil katkendeid "Nabuccost". Populaarse koori "Va,
pensiero" eksoressiivsed helid olevat olnudki viimseks muljeks, mille üllameelne muusikasõber
elust lahkudes kaasa viis.
Raskete kaotuste periood lõppes Rossini surmaga 1868. a. novembris. Pidades Rossini
mälestuse austamist iga muusiku aukohuseks, tegi Verdi ettepaneku luua suurele komponistile
kõige tuntumate itaalia heliloojate osavõtul kollektiivne reekviem.
Üleskutse tulemusena organiseeriti korraldav komitee, heliloojate vahel jagati ära teose
osad, määrati kindlaks helistikud jne