Membraani läbiv valgu osa moodustab alfa-heeliksi. 2. Mõned valgud kinnituvad membraani välispinnale kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil mis toimib kui ankur: valgul on küljes fosfolipiid (fosfatidüülinositool), mis seotakse valgule oligosahhariidi vahendusel. Seda struktuuri nimetatakse kokku glükosüül-fosfatidüül-inositool ankruks ehk GPI- ankruks. Sellised valgud paiknevad alati membraani välises ehk eksoplasmaatilises pooles. 3. Perifeersed valgud on seotud mittekovalentselt teiste membraanivalkudega. Neid saab eraldada soola kontsentratsiooni tõstmisega, pH muutmisega jne. Ülesanded: 1. Transport-kompleksid (kanalid ja pumbad) 2. Seostajad 3. Membraani retseptorid 4. Ensüümid ! 2. Hüperkolesterooleemia. ! Hüperkolesteroleemia – haigus, mille korral lipiidide norm ületab taset vere, viib stenokardia, isheemia ja varase infarktini (20.eluaastaks)
üksuseks fosfolipiidne kaksikkiht. Lipiidid on amfipaatilised, s.t. et molekuli üks ots on hüdrofoobne, teine hüdrofiilne. Veelgi enam, bilipiidkiht kipub sulguma sfääriliseks kompartmendiks - liposoomiks. Membraanides leidub põhiliselt Fosfolipiidid: Fosfatidüülkoliin, fosfatidüülseriin, fosfatidüületanoolamiin ja sfingomüeliin. Glükolipiidid Kolesterool Membraani bilipiidkiht on ebasümmeetriline Bilipiidkihi eksoplasmaatilises pooles osas on glükolipiidid, fosfatidüülkoliin ja sfingomüeliin, tsütoplasmaatilises pooles aga fosfatidüülseriin ja fosfatidüületanoolamiin. Fosfolipiidi translokaasid-paigutavad lipiide ümber lipiidse kaksikkihi kihtide vahel endoplasmaatilises võrgustikus ja plasmamembraanis. Membraanivalgud Bilipiidkiht on solvendiks membraanvalkudele. Nii nagu membraani lipiidid, nii ka paljud valgud on võimelised lateralseks difusiooniks. Kuigi membraanide baasstruktuur põhineb lipiidsel