1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutusi otsides. Kui planeet liigub otse vaatleja ja orbiidil oleva tähe vahel, blokeerib see osa selle tähe valgusest. Lühikeseks ajaks muutub see täht hämaraks. See on väike muutus, kuid sellest piisab, et astronoomid saaksid teada eksoplaneedi olemasolust kauge tähe ümber. Dünaamilise meetodiga vaadeldakse tähti. Kui täht liigub, peab tähe ümber liikuma ka eksoplaneet. Veel on vähe kasutatud
Oma tähest liiga kaugel olevad planeedid on kaetud jääga. Tähe lähiümbruses asuvate planeetide vesi aurustub ja hajub kosmosesse. Elukõlblik piirkond ei ole püsiva suurusega. Tähtede eredus kasvab aastate jooksul ja eluks sobilik ala nihkub tähest järjest kaugemale. Maa puhul on arvatakse, et meie planeet 4 asub üsna Päikese ümber oleva elukõlbuliku piirkonna sisemises servas. (7) 2.3 Kepleri teleskoop Eksoplaneetide leidmiseks kasutatakse enamasti Kepleri teleskoopi. Kosmoseteleskoop Kepler saadeti heliotsentrilisele orbiidile 2009. aastal. Teleskoop avastab tähtede ümber tiirlevad planeedid tähtede valguse intensiivsuse väikeste muutuste põhjal. Alustades 2009. aasta kevadest on Kepler hoidnud silma peal 156 453 tähel, millest väike osa tuhmub korrapäraste ajavahemike järel. Kepler otsib eeskätt Maale sarnanevaid kivise koostisega planeete, mille tiirlemiskaugus oma
Päikesesüsteemi viimane planeet. 6 Koostis ja ehitus Neptuuni mass 1,0243×1026 kg jääb Maa ja suurte hiidplaneetide masside väärtuste vahele. Neptuun on Maast 17 korda massiivsem, aga Jupiterist 19 korda väiksema massiga. Neptuuni pinna gravitatsioonist on suurem ainult Jupiteri pinna gravitatsioon. Neptuuni raadius ekvaatoril on 24 764 km, mis on ligi neli korda suurem kui Maa ekvaatori raadius. Eksoplaneetide otsimisel on Neptuuni nime kasutatud metonüümina, mis tähendab, et sarnase massiga planeete on tihtipeale kutsutud Neptuunideks, mis sarnaneb eri taevakehade Jupiteriks kutsumisele. 7 Neptuuni ja Maa suuruste võrdlus 8 Siseehitus Siseehituselt meenutab Neptuun Uraani. Neptuuni atmosfäär moodustab selle
Päikesesüsteemi laadset planeedisüsteemi. USA kosmoseagentuur NASA saatis 2007. aasta kevadel teele kosmoseteleskoobi Kepler, mille ülesandeks on otsida ja leida uusi eksoplaneete. Keplerilt saadud andmeid töödeldakse pidevalt, kuid juba praegu võib ennustada, et nende põhjal tuvastatakse lähiajal veel paartuhat eksoplaneeti. Ainuüksi meie tähesüsteemis – Linnutees – on umbes 200 miljardit tähte. Teadlaste hinnangul on eksoplaneetide keskmine esinemissagedus 1 planeet tähe kohta. Loomulikult on tähti, mida ümbritseb oluliselt enam planeete, aga küllap on piisavalt ka selliseid, millel pole ühtegi planeedist kaaslast. Jättes kõrvale väga suured ja kuumad, samuti väga väikesed ja külmad tähed, võib teadlaste hinnangul olla Linnuteel vähemalt 11 miljardit tähte, mille läheduses on planeete, mis asuvad sarnastes tingimuses nagu on Maal meie Päikesesüsteemis.
annaabi.ee 
