Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid
3 2 Üldist eksoplaneetidest Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle mitte Päikese, vaid mõne teise tähe ümber. Praeguseks on avastatud üle 1900 eksoplaneedi (2015. aasta 17. märtsi seisuga 1901 planeeti 1194 planetaarsüsteemis). (3) Keskmiselt on iga tähe kohta on vähemalt üks planeet. Umbes iga viienda päikesesarnase tähe ümber tiirleb elu võimaldavas piirkonnas maasuurune planeet. (4) Enam kui 400 avastatud eksoplaneedist varjutavad oma ematähte ligikaudu 70 planeeti. (1) 2.1 Planeetide avastamine Planeetide avastamiseks enamasti jälgitakse, kas tähe heleduse muutumist seoses planeedi möödasõiduga tähe eest või radiaalkiiruse muutumist planeedi gravitatsioonilise tõmbe tõttu. Need meetodid on tõhusad eelkõige oma ematähele lähedastel orbiitidel tiirlevate planeetide leidmiseks. Uudsem
Maale sarnastes tingimustes asuvat eksoplaneeti. Teades, et hinnanguliselt võib Universumis olla 500 miljardit (ca 5×1011) galaktikat, milles igaühes on hinnanguliselt keskmiselt 1010 tähte, võib maailmaruumis olla kokku 5×1022 tähte, aga neid võib olla ka (mitme) suurusjärgu võrra rohkem või siis vähem – järelikult kui arvutame mitu Maa sarnast planeeti Universumis kokku olla võib, peaksime kõnelema (2 … 3)∙1022 eksoplaneedist. 6) TÄHED JA NENDE ARENGUD PÄIKE on Maale kõige lähem täht, seepärast paistab ta meile ainukese tähena ketta, mitte punktina.Päikese olulisemad karakteristikud: keskmine kaugus Maast – ca 150 milj. km kaugus Linnutee keskpunktist ca 30 000 ly keskmine läbimõõt – 70 000 km (ca 109•DMaa) mass – 2•1030 kg (333 333•MMaa) keskmine tihedus 1,4 g/cm3 vaba langemise kiirendus (pinnal) 274 m/s2 (27,4•gMaa)
annaabi.ee 
