Maailmakirjandus IV
Ta üritas kahte esimest romantilist ringi omavahel siduda.
Hugo puhul tuleb rõhutada et tema näidendid on mingis mõttes 19.sajandil epohhi loovad.
Alphons de Lamartine (17901869). tema puhul tulevad teemamuutused hästi esile.
Alfred de Vigny. pesuehtne romantik. Nii vorm kui kujundid vastavad romantismile. Kirjandusse tuleb 20ndatel.
Kirjutas luulet, romaane ja draamasid. Peamine motiiv on väljapaistva tegelase kannatused, st geeniuse piinad. De
Vigny on eksootikalembene ja tal nagu Lamartine'il esineb kurja jumala kujund, mis viitab ateismi kujunemisele.
Romantilistest teostes võib selliseid momente leida.
Cinq Mars sepistses prantsusmaal Richelieu vastu ja kes hukati.
G. P de senaucour üliromantiline.
Prantsuse autorid on pigem 19.sajandi omad. Romaan ,,obermann". Kuulub ka Wertherilaadsete romaanide
jadasse. Tal on ka muud luulet ja muid teoseid, aga kuna ta on eesti kirjanduses tekstidega mitteeksisteeriv, tuleb