Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Puud istutati tavaliselt pargi
äärde korrapäraste ridadena. Suurem maa-ala jaotati teedega ruutudeks - nt Saare mõisas,
kusjuures ruudud ei olnud alati absoluutselt ühesuurused, kui mõni veekogu või näiteks reljeef
seda takistas. Teede äärde istutati ka puud. Võib arvata, et väiksemate mõisate pargid rajati
enamasti looduslike puistute ümberkujundamise teel, puistut täiendati looduses kasvavate
puuliikidega, harvem ka eksootidega. Harilikult olid selliste parkide kujundajateks väheste
teadmistega ja oskustega aednikud või mõisnikud ise. Pargi või iluaia plaani valmistamine oli
tollal küllaltki kallis ja seda said teha ka üksnes Lääne-Euroopas õppinud aiaarhitektid. Rikkamad
mõisate ja suvemajade omanikud lasid aiaarhitektidel teha peagi üksikasjaliku plaani, kus
oskuslikult olid seostatud looduslikud motiivid ja kujunduslikud vormid.
18. sajandi 20.-30
annaabi.ee 
