Ülevaade Eesti muinasajast
kalatõkete, võrkude ja mõrdade abil.
Hilises mesoliitikumis kujunes välja hülgepüük, neid püüti harpuunidega.
Keskmise kiviaja inimesed elasid Eesti alal suhteliselt väikestes rühmades. Hakati elama
aastaringsetes emakülades, sealt lahkusid vaid osa kogukonna liikmed hooajalisteks
püükideks. Kogukondades kehtisid tavad ja tööjaotus. Tavaõigus sätestas abielud ja
arvatavasti olid need kogukonnasiseselt keelatud. Ilmselt just naiste kosimine
naaberkogukondadest nn eksogaamilised abielud olid üheks laiemaid alasid ühendavaks
ning suuremaid kultuuritraditsioone kandvaks ning säilitavaks teguriks. Nii levisid edasi ka
uued ideed ja oskused. Hakkasid kujunema aastaringselt asustatud külad.
Kiviajal valmistati tööriistu kivist, luust, sarvest ja puust. Leitud on palju kaape- ja
lõiketöödel kasutatud kõõvitsaid. Mitmesugusteks puutöödeks kasutati kivist valmistatud
kirveid ja talbu. Tööriistade valmistamiseks kasutasid kiviaja inimesed erinevaid kivimeid,