Mina kui õppija
Eesti haridussüsteem rõhub paljude õpetajate arvates suuresti fragmentaarsetele ning
elukaugetele teadmistele ning sedasi on õppijatelt võetud oskus õppida kogemusest (Kiidron
2008). Väga eheda näite elukaugetest teadmistest saan tuua enese aastast Loodus- ja
Tehnoloogiateaduskonnas. Ühtne süsteem õpetamisel puudus ning enese teadmistesse ma seal
omandatud siduda ei suutnud. Sain väga valusa kogemuse osaliseks, mis päädis ühe aasta
raiskamisega ning tipnes eksmatrikuleerimisega ülikoolist. Terve elu olin uskunud, et minu
puhul on tegu teoreetikuga, kes praktikas kolinal läbi kukuks, kuid elu esimesed tõsised
kokkupuuted insenerimatemaatika, analüütilise geomeetria ning üldrelatiivsusteooriaga panid
mind teisiti mõtlema. Sain väga tähtsa kogemuse osaliseks, mis suuresti pani paika minu
edasise suuna elus ning õppetöös. Sain aru, et puhtalt teoreetiliste teadmiste pealt ei jõua ma
elus kaugele, ega suuda täitsa enesele seatud eesmärke
annaabi.ee 
