KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs
Samas võib
muuta toote igapäevaseks: „Mõeldud igapäevaseks kasutuseks/selle kasutamine on lihtne/kõige
tarbijasõbralikum jne“) – neid on vähem kui ekslusiivsusele rõhuvaid reklaame. Tavatarbijast ei
huvituta, see ei huvita ka ajalehti – reklaam armastab rikkamaid, kes jõuaks toodet osta – need
inimesed ei tahagi, et neid tavalistena koheldaks. Kui rikas ostab just seda toodet, saabki oma
erilisust näidata. Reklaamides rõhutatakse individualismi, erilisust, ekslusiivsust. Hoopis harvem
hakkab silma samastumisreklaame: „Sa pead ostma selle toote, sest kõigil juba on, ära erine jne“.
Eesti reklaamides üldiselt: „Osta, siis oled parem kui teised“, mitte „Osta, siis pole nii kehv kui
teised“.
Reklaamid viitavad intertekstuaalselt teistele reklaamidele, kasvavad neist välja, eeldavad
eelmiste reklaamide tundmist, sest muidu seoseid ei tekiks. Intertekstuaalsus tekkis 1960ndatel,
siis ilmus ka humoristlik ja mänguline suund