"ekslamisest" - 1 õppematerjal

Platon Phaidon

Nähtav pole kunagi ühtviisi, nähtamatu aga on muutumatu. Inimene on osalt keha ja osalt hing, hing on sarnane nähtamatule ning muutumatule ja keha nähtavale ning muutuvale. Kuna jumalik on nähtamatu ning talle on loomupärane juhtida ja käskida, surelikule aga alluda, siis on kehale kohane kiiresti hävida, hing on aga hävinematu, kuna ta on midagi jumalavormset. Sokratese arvates lahkuvad filosoofide hinged õnnelikult, sest siis on nad vabaks saanud ekslamisest, himudest, hirmudest, rumalusest ja muust inimlikust. Selline hing on vältinud igasugust ühtsusest kehaga ning ei võta kehalt midagi kaasa. Kui hing on olnud kehaga kogu aeg seotud, seda teeninud ja ahvatletud olnud, siis eraldub ta kehast määrdunult ja räpaselt, sest miski peale kehalise ei näi talle tõeline. Seda, mis on silmile nähtamatu, ent filosoofiaga mõteldav, on ta aga harjunud kartma ja vihkama. Sokratese arvates aheldatakse sellised hinged näiteks eesliteks.