Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Sõdides kogu jõuga selle mõtte vastu, põgenes Carl platsilt. Ta jätkas
mõtte tõrjumist mitu päeva. Sisemise võitluse tulemusena näis talle lõpuks siiski olevat Jumala
tahe ja vältimatu olevat antud mõte lõpuni mõelda.
,,Ma võtsin kogu oma julguse kokku, nagu siis, kui mul tulnuks hüpata põrgutulle, ja lasksin
mõtetel tulla: minu silme ees seisis ilus katedraal, selle kohal sinine taevas, Jumal istus kullast
troonil, kõrgel maailma kohal - ja trooni alt kukkus röögatu ekskremendihunnik uuele, kirevale
kirikukatusele, purustades selle ning paisates kirikuseinad laiali." (JUNG 2004:46)
Seejärel tundis Jung kergendust ning vabanemist, kuivõrd oli loobunud sõdimisest vältimatuga.
Samuti tekkis Jungis järjest selgem veendumus Jumalast kui numinoossest ning ambivalentsest
olevusest, kes võib küll olla hea ja armuline, kuid samas ka halastamatu ning kurja tahtega,
nõudes näiteks Aabrahamilt Iisaki ohverdamist või tehes muid ,,jubedusi". Kasvas ka skepsis