Eesti keskaeg
läänistas 1303. aastal Eestimaa hertsogkonna kuueks aastaks oma vennale, mis kutsus
rahulolematuse Eestimaa vasallide seas. Seevastu vasallid üle kogu Eestimaa sõlmisid
liidulepingu Riia linna ja Taani kuninga vastu. 1313. aastal - Saksa ordu läbi
diplomaatia sundis peale Riia linnale rahulepingu. 1316. aastal ordu osa
peapiiskopkonna vasallide ja osa Riia toomkapiitli liikmetega liidu peapiiskopi vastu.
Sellel tulemusel peapiiskop jäi oma valdustest eraldatuks. Kuigi Saksa ordut
ekskommunitseeriti (1312, 1317, 1325) siis see ei peatanud sõjategevust Liivimaal.
Gediminase kirjad- 1322. aastal Leedu suurvürst Gediminas soovis sõlmida
rahulepingu ja võtta vastu ristiusu, mis tähendaks Riia linna võimu suurenemist Saksa
ordu vastu. Gediminase kiri paavstile oli ordu vastane. Saksa ordu väitis, et tegemist
on riialaste poolt tehtud võltsinguga. Rahuleping sõlmiti 1323. aastal Leedu ja
Liivimaa vahel 4 aastaks. 1324. aastal selgus, et Gediminas ei soovinud saada
kristlaseks
annaabi.ee 
