Eesti Vabariik
rajamist, mis eeldas ühistööd.
Eelvoolude süvendamine ja õgvendamine sai hoo sisse Eesti Vabariigi loomisel .
Ajavahemikus 1921-1927 reguleeriti 250 vooluveekogu kokku 1600 kilomeetri
ulatuses. Süvendati ka suurte jõgede üleujutusalasid.
1920-1930 läks moodi kultuurkarjamaade ja koplite rajamine. Nende rajamist
soodustas teadliku metsakasvatuse tõus, kuid nende osatähtsu jäi väikeseks, sest
algas sõda.
Esmakordselt hakati Eestis jõe süvendamiseks ekskavaatorir kasutama 1864.aastal
Pärnu jõel. Seejärel tehti üle kuue aastakümne nii jõgede reguleerimise kui ka
magistraalkraavide kaevamise töid endiselt käsitsi, labida abil.
1920ndatel sademeterohkel aastatel polnud sügava vee tõttu suuremate jõgede
süvendamine käsitsi enam jõukohane ja Veeteede valitsus tellis 5 ujuvekskavaatorit,
millega tehti ulatuslikke süvendustöid paljudel Eesti jõgedel.