Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
oli kindlalt tagasi lükanud privatio boni doktriini, jäädes selle eitamisele kindlaks elu lõpuni.
,,Praktilisel tasandil on privatio boni doktriin moraalselt ohtlik, kuna ta vähendab Kurja ning
muudab selle ebatõelisemaks ja seeläbi nõrgestab Head, sest ta hülgab vajaliku vastandi: pole
olemas mingit valget ilma mustata, paremat ilma vasakuta, ülemist ilma alumiseta, sooja ilma
külmata, tõde ilma eksituseta, valgust ilma pimeduseta jne. Kui Kuri on illusioon, siis peab ka
Hea illusoorne olema. See on ka põhjus, miks ma jään selle juurde, et privatio boni on
ebaloogiline, ebaratsionaalne ja koguni nonsenss." (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:192)
Teiseks põhjuseks, peale dispuudi manilusega, miks Augustinus algselt kurja substantsi eitama
hakkas, olid tema vaimsed eeskujud. Nii platonistlikus kui aristotellikus filosoofias ei jaga Kuri
,,olemist", mis on iseloomulik ainult heale