Eesti kirjanduse ajalugu II
tegevusele, ei hooli inimhinge keerukusest, vaid näitab sündmuste katkematut, pääsematut
kulgemist. Arved Viirlaid "Ristideta hauad" 1952 tegemist suletud, nõukogude
okupatsiooni paines eestiga, kus ring tõmbub algul end suht vabalt tundnud tegelaste
ümber üha koomale. Pingutused pole suunatud mitte enam riigi vaid üksikinimese
päästmisele, mis jääb aga järjest lootusetumaks. Tegelaste roll on ellu jääda, nad ei saa olla
iseseisvalt eksitsteerivad entiteedid.
Ilmar Jaks, lühiproosa.
24. Karl Ristikivi looming.
Nostalgiaromaanid, kus rekonstrueeriti kodu-Eesti, aga seda romantiseerival,
11
puhtatoonilisel moel, pööramata tähelepanu ajajärgu vastuoludele. Neist otsiti
hingekosutust ja tuge edasiminekuks. Vastupidi sündmuste tõttamisele ja
tegevuskesksusele on tegemist ideaalseisundis peatunud ajaga. Nostalgiaromaanide