arusaamatu või mitmeti mõistetav. Samuti ei tohi jätta tarbijale esitamata sellist olulist infot, mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha. Eelkõige peetakse silmas siis teavet kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna või hinnaeelise olemasolu kohta, samuti kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade, aga ka tarbija õiguste kohta, sealhulgas õigus asja ümbervahetamisele või hüvitusele. Tarbijakaitseseaduses on esitletud ka nn ,,must nimekiri" eksitavatest ja agressiivsetest kaubandustavadest, mille kasutamine on alati ja kõigil asjaoludel keelatud. Lisaks on keelatud ka igasugused püramiidskeemid, milles osalemiseks peab tarbija raha maksma ja talle lubatakse vastutasuks võimalust saada hüvitist tulenevalt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest jms. Avaleht- teemad- kodanikule- Tarbijakaitse- tarbijainformatsioon- ebaausad kauplemisvõtted Avaleht- täpsem otsing- ebaausad kauplemisvõtted
arusaamatu või mitmeti mõistetav. Samuti ei tohi jätta tarbijale esitamata sellist olulist infot , mille teadmine on tarbijale vajalik ja aitaks tal oma ostuotsust teha. Eelkõige peetakse silmas siis teavet kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna või hinnaeelise olemasolu kohta, samuti kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade aga ka tarbija õiguste kohta, sealhulgas õigus asja ümbervahetamisele või hüvitusele. Tarbijakaitseseaduses on esitletud ka nn must nimekiri eksitavatest ja agressiivsetest kaubandustavadest, mille kasutamine on alati ja kõigil asjaoludel keelatud. Lisaks on keelatud ka igasugused püramiidskeemid, mille osalemiseks peab tarbija raha maksma ja talle lubatakse vastutasuks võimalust saada hüvitist tulenevalt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest jne. Avaleht->teemad->kodanikule-> Tarbijakaitse->tarbijainformatsioon->ebaausad kauplemisvõtted Avaleht-> täpsem otsing-> ebaausad kauplemisvõtted
Neljanda teadmiste allikana vaatleb Descartes veel nn. "lihtsaid mõisteid" (lihtne filosoofias tähendab "jagamatu", intuitiivselt, ühtse mõtteaktiga tervikuna haaratav). Kogu varasem filosoofiatraditsioon on lähtunud sellest, et niisuguses intuitiivses mõtlemises ei saa olla eksitust. Siin kas mõistetakse või ei mõisteta, kuid kui mõistetakse, siis täielikult. Nii Platon kui ka Aristoteles lähtusid sellest, et kui inimese mõtlemine on piisavalt puhastatud eksitavatest ja ebakindlatest meelemuljetest, siis on ta võimeline n.ö. intellektuaalses intuitsioonis tõest tabama. Descartes on sellega põhimõtteliselt nõus, kuid otsides absoluutselt kindlat teadmist, arutleb ta võimalust, et on mõeldav petis-jumala olemasolu, kes võib olla meisse sisestanud sellised lihtsad mõisted, milles me arvame end omavat täiesti tõsikindlaid ettekujutusi, sel ajal kui tegelikkuses neile midagi ei vasta. Niisugune
annaabi.ee 
