Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal
kuuga.
METSAHALDJAS – esineb enamasti inimesena. Eesti juttudes esineb rohkem pika mehena.
Liivimaal matsaka pikkade küünistega naisena. Võib esineda ka loomadena – hunt, karu,
madu. Samuti üks esinemiskujusid on puu. Metsahaldjas on perekondlik. Metsahaldjas
tegeleb: metsloomade karjane; valvab karja (mitte igaühe karja) – kristlikul ajal teeb seda
Püha Jüri; leheema (Liivimaal) Urb-Eit (Eestimaal); sooema – peab vaatama, et marjad
kasvaks ja loodus ilus oleks. Eksitajateks metsas on metsa surnud või metsa uputatud
inimesed. Metshaldja nime ei võinud mainida = otsene väljakutsumine. Kui metsa mindi tehti
tõiv (side või pärg).
NÄKK – näki kuju sõltub sellest, keda ta vette püüab meelitada. Näkk kunagi ei või esineda
haugina, lambana ja piiblina. Lapsed – näkk kui hobune (tõrjena – laps ütleb näkihobune),
näkk kui valge sai. Mehed – näkk kui ilus naine. Naised – näkk kui ilus kamm. Näkk on
meelitanud ka ilusa lauluga