Huntide eest põgenev Vanapagan on sellisel juhul ühes pärimuskihis välja vahetanud huntide eest põgeneva kodukäija. Siin võib olla seos germaani mütoloogiaga, kus hunti on nimetatud "Odini koeraks" ja Fenrir-hunt neelab surnute hingi. Paljudes lugudes esinevad vanapaganad mitmuses ja ainult üht silmapaistvamat neist nimetatakse ainsuslikult Vanapaganaks. Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi. Vanapaganatel käiakse külas (pulmas, ristsetel, katsikutel), vahel imetab mõni taluperenaine Vanapagana last. Vanapagana pidudel on uhke toidulaud, seal ei tohi risti ette lüüa ega ristiusu palveid lugeda, sest muidu muudab peremees toidu sõnnikuks. Teinekord on Vanapagan kosmogooniline tegelane, kes on tekitanud suuri maapinnavorme (mägesid, järvi), kandnud kokku suuri kive, puistanud neid laiali või visanud kivirahnu ühest
"Ja kui ta põrgus suures valus oti ja oma silmad üles tõstis..." Samuti öeldakse 24. salmis "... ma tunnen suurt piina selles tuleleegis!" Ilmutuse 20:15 ütleb Jumala sõna: "Ja keda ei leitud kujutatud olevat eluraamatusse, heideti tulejärve!" Pole kuigi raske veenduda, et Jehoova tunnistajate õpetus koosneb valedest ja Jumala sõna moonutustest.Nad on olnud eksiõpetuses algusest peale. Jehoovatunnistajate kohta ütles apostel Johannes selgelt: 2.Jh.1,7-11 Sest palju eksitajaid on tulnud maailma, kes ei tunnista Jeesust Kristust, kes lihas pidi tulema. See on eksitaja ja kristusevastane. Vaadake ette, et te ei mineta seda, mis me oleme vaevaga saavutanud, vaid et te saaksite kätte täie palga. Igaüks, kes astub Kristuse õpetusest üle ega jää selle sisse, sellel ei ole Jumalat. Kes püsib selles õpetuses, sellel on niihästi Isa kui Poeg. Kui keegi tuleb teie juurde ega too enesega
Eeskujuks võetud kelmiromaanid ja kirev olustikuline seiklus. La Fayette'i ,,Cleves'i printsess" on armastusromaan, mis on uudne selle poolest, et pastoraalse idülli asemel kujutatakse reaalset pilti sajand varasemast Prantsusmaast. Seda peetakse uuema aja psühholoogilise romaani alguseks. Palveränduri teekond (Bunyan) Kristlane peab läbima raske tee, et jõuda õndsuseni. Tema teel on katsumusi ja eksitajaid, aga ka aitajaid, kes ta õigele teele tagasi juhatavad. See on vaga teos, mis räägib, kuidas raske teekond tasub end ära, aga see tuleb lihtsalt ära kannatada ja kõik takistused läbida. Mees näeb und: Kristlane loeb Raamatut ja Evangelist käsib tal enese päästmiseks ja igaveseks eluks Värava juurde minna, kust edasi ta juba juhatatakse. Kristlase naabrid püüavad teda ümber veenda, kuid asjatult. Üks naabrimees, Paindlik, isegi liitub, Põikpea läheb koju
annaabi.ee 
