Roquentini maailma eripära
Muudatused ja muutused põhjustavad Roquentinile pidevaid iiveldushoogusi, mille eest ta
üritab paaniliselt põgeneda. Sellest tulenevalt elab ta rutiinis: ta elu keerleb raamatukogu,
Mably kohviku ja Printania hotelli vahel. Samuti uitab ta tänavatel. Ta tegeleb päevast päeva
samade asjadega.
Terve teose vältel vaevavad Roquentini olemasolu probleemid. Nimelt teda häirib, et on
olemas liiga palju eksistentsi. Arvan, et sellega on põhjendatud tema veider ja ebaharilik
elustiil. Eksistesnt segab Roquentini ja ei lase tal elada. Talle meeldivad asjad, kuna nad ei ole
elus nad ei eksisteeri. Seetõttu talle meeldibki asju korjata. Roquentin kahtles iseenda
olemasolus ja sellepärast ongi ta võrrelnud ennast kuulsa filosoofi Descartes'iga, kes kahtles
kõiges.
Mulle tundub, et Roquentinil on mingit sorti vaimuhaigus. Esiteks sellepärast, et talle tundub,
et kui ta ruumi siseneb, siis talle tundub, et kõik inimesed vaatavad teda ja räägivad temast.