Jean-Paul Sartre "Iiveldus"
Inimene seisab pidevalt silmitsi eluliste valikute ning oma olemasolu piiridega
surmaga. Elu, mida elatakse oma individuaalsust teadvustamata, on võõrandunud ja absurdne.
Absoluutselt vaba on inimene, kes võtab endale täieliku vastutuse julgeb ise valida ja
otsustada.
TEOSE IDEESTIK:
,,Iiveldus" on päevikuvormis romaan, mis vahendab ängide küüsis vaevleva mina-tegelase
Antoine Roquentini eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Sartre'i
tegelaste eksistentsialiastlik kriis tähendab kommunikatsiooni vaegust. Maailm on vaenulik,
tegelased on üksinda ja kannatavad alaväärsuse all. Nad ei saatalitada südametunnistuse järgi.
Inimene püüab end näidata paremana kui ta tegelikult on.
KRIITIKA - ARVO UUSTALU:
,,Iiveldus" on lugu Antoine Roquentini nimelisest teadlasest-autistist, kes leiab, et elul pole
mõtet. Materiaalselt kindlustatud, huvitavat ja head tööd omavat peategelast tabavad kas