Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Jungi sõnastuse voolavus nähtub ka siin. Teadvustamata asjad võivad olla nii unustatud, seega
minevikus olla teatud, kui ka asjad, mis kuni meie teadliku ning tervikliku mõistmiseni
,,valmivad" meie alateadvuses. Mingil ajahetkel on selline mõistmine küps et ,,ilmutuda".
,,Nagu alati, kui välispidine sündmus puudutab mõnda alateadlikku teadmist, saab see teadmine
jõuda teadvusse. Sündmust tajutakse kui deja vu`d ja inimene mäletab selle teadmist pre-
eksistentsena." (JUNG 2002:52) (Deja vu all peab Jung silmas vahel esinevat tunnet, et oleme
antud situatsioonis juba kunagi olnud, painama jääb aga see, et me ei suuda kuidagi meenutada
millal ning millistel asjaoludel.)
Kas teadvustamatus on kuidagi isikuline?
,,Kui ma ütlen ,,teadvustamatuse kalduvus", siis kõlab see väga isiksustamise moodi, justkui
teadvustamatus oleks omaenda tahtega teadlik olevus. Kuid teaduslikust vaatepunktist on see
lihtsalt teatud psüühilise nähtuse omadus