Kunst sajandivahetusel
teatud kauguselt, siis tajume pilti nagu tajuksime seda looduses. Impressionistid värvisid
piltidel ka varjud värviliseks, mis aga ei tekitanud vaatajas enam ruumilist tunnetust.. Pilt pidi
olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Tähtsaks sai pildi kujutamise viis, aga mitte see, mida
seal kujutati.
Kõige sobivam on lugeda sümbolismiks erineva temaatika ja süzeega teoseid. Sümbolistid
käsitlevad meelsasti ,,suuri", üldisi ja igavesi eksistensiaalseid teemasid, nagu sünd, erootika,
armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik, inimese ühtsus loodusega jne. Seda tehakse
tavaliselt süzeede abil, mis on sageli mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased,
irratsionaalsed. Sümbolistide meelest ei pea kunst kujutama nähtavat maailma, vaid olema
müstiline. Sümbolism juglustas kunstnikke olla fantaasiarikkamad ja loovalt aktiivsemad,
kuid see avaldus ühe uuemate süzeede väljamõtlemises ja kummalisemate detailide
kombineerimises