Nõiad
ekstmajäämise kohta on läbinisti puudulikud. Kindlasti ei surnud paganlus välja kristluse
esimeste pasunahäälte peale ning mõnel asustusalal kiratses see pikemat aega edasi kui
mujal näiteks Skandinaavias ja Venemaal. Ent 9. sajandiks oli peaaegu kogu Euroopa
uuele usule pööratud. Kõigil asualadel elasid paganlike uskumuste ja kombetalituste killud
ristiusku pööramise üle ja säilisid läbi keskaja. Ent pole ühtegi tõendit, et keskajal oleks
eksisteernud mõni selgepiiriline organiseeritud pganlik kultus või usutunnistus. Elliot
Rose on täheldanud: ,,Muidugi, mitmed rahvalikud pidustused..olid paganluse jäänukid,
see aga pole sama, mis paganluse edasikestmine. Ning ühegi näite puhul, mille preili
Murray on ära toonud, pole ta esitanud alternatiivset võimalust ega paremat seletust."
3) Esimesed kaalukamad tõendid nõidumise kohta hakkasid kogunema alles 14. sajandil,
annaabi.ee 
