Aristotelese loogika
või muutusid kergesti kinninaelutatavaiks. Aristotelese loogika varal on järelpõlvedele
selgunud, et loogilisest küljest lubamatuisse järeldustesse (eelduste sisulise tõe küsimust
tõestamata) sattusid mitte üksnes sofistid, vaid ka sellised ranged tõetaotlejad nagu Platon või
Aristoteles ise. Temagi oli veel liiga kärsik auahnes püüdes seletada võimalikult kõik; tedagi
meelitasid eksiradadele vanad harjumused; temagi jaoks olid vastavastatud loogika normid
liiga noored, et ikka kriteeriumidena silma es seista. Kuid see kõik ei vähenda Aristotelese
tähtsust loogika rajajana.
7
4. LOOGIKA OSA TEADUSTE SÜSTEEMIS
Oma korrastava taibukusega jõuab Aristoteles varakult järeldusele, et kõik inimlikud
teadmised liigituvad vastavalt nende otstarbe ning laadile erinevaiks teadmis või
harrastusaladeks
annaabi.ee 
