Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Metsavaimud on kõige elulisemalt alal hoitud, ristisust on nad kõige vähem muutunud
(võib-olla muuutunud inimese suhtes veidi pahatahtlikumaks), kuid olemuselt ei ole nad
eriti muutunud. Vepsa maailmapildis on nad praeguselgi ajal täiesti alles. Metsahaldjad
tunduvad mingis mõttes veidi kurvad, tunduvat püüdvat veidi inimese poole saamisele,
kuid seda nad ei saa.
Eraldi nähtus on Võru- ja Setomaal eksitaja, mis tähendab eksimiskogemust mingis
kohas, muutunud teadvusseisundit. Mis see eksitaja on, seda ei seletata, kuid temast
räägitakse. Kas ta on koht, vaim või koht kui olend, seda ei püütagi määratleda, kuid
metsas või ka mujal ruumis on selliseid kohti, mille kohta öeldakse eksitajakoht, kus
tuleb ette eksimiskogemusi. See tähendab seda, et aja ja ruumi teadvus läheb inimesel
sassi, ta ei saa aru, kus ta on, ruum on võõras. Kui inimene on eksinud olekus, siis tajub