Kemolaserid Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid (näiteks ahelreaktsioonis F+H2(HF)+H; F+CH4(HF)+CH3; O2+CS(CO)+SO). Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur ja võimsus on suured. Eksimeerlaseid Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid eksimeerid (Ar2) või eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad näiteks elektrilahenduses või korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates põhiseisundisse langenult kohe lagunevad. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse allikad, nad töötavad plinklasereina umbes 10-8 s kestvate välgetega. Eksimeerlaserid on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil. Vedeliklaserid
M2HgHal4 II rida 1. Väärisgaaside elektronkihi omadused väliselektronkihi konfiguratsioon : s2p6 välise energiataseme orbitaalid täiesti täitunud (alates Ar-st täiel. täitunud nii s - kui p - nivood) Väliselektronkihi suur püsivus keemil. passiivsus Oktetireegel: aatomid püüavad keemil. reaktsioonides saavutada 8-elekronilist väliskihti - max stabiilsus He, Ne, Ar - ühendeid ei tunta seniajani (v.a. eksimeerid ArO + jmt) Esimesed väärisgaaside ühendid saadi alles 1962 (N.Bartlett, sünd 1932) Kanadas, Briti Kolumbia provintsis I reaktsioon : Xe + PtF6 XePtF6 Bartlett, N. Proc. Chem. Soc., 218 (1962) 2. Plaatinametallide kasutusalad · peam lihtainetena ("vabade metallide" kujul) · · Kasutamine on piiratud hinna ja üldtoodanguga · (Os on 7 - 8 korda kallim kui Pd) · kasutatakse nii individ metalle (puhtalt) · kui omavahel sulamitena
Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid (näiteks ahelreaktsioonis F+H2(HF)+H; F+CH4(HF)+CH3; O2+CS(CO)+SO). Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur ja võimsus on suured. Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid eksimeerid (Ar2) või eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad näiteks elektrilahenduses või korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates põhiseisundisse langenult kohe lagunevad. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse allikad, nad töötavad plinklasereina umbes 10-8 s kestvate välgetega. Eksimeerlaserid on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil. Vedeliklasereist on käibel eeskätt värvlaserid, nende aktiivaine on orgaanilise värvaine lagus,
koguni käes hoida. Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid (näiteks ahelreaktsioonis F+H 2(HF)+H; F+CH4(HF) +CH3; O2+CS(CO)+SO). Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur ja võimsus on suured. Eksimeerlaserid on kemolaserid, milles kiirgavad ebapüsivad ergastunud molekulkompleksid eksimeerid (Ar2) või eksipleksid (XeCl, KrO), mis tekivad näiteks elektrilahenduses või korpuskulaarkiirituse toimel ning footonit kiirates põhiseisundisse langenult kohe lagunevad. Eksimeerlaserid on tõhusaimad ultravioletse laserikiirguse Ardo Laur allikad, nad töötavad plinklasereina umbes 10 -8 s kestvate välgetega. Eksimeerlaserid on väga efektiivsed nina-, kõrva- ning kurguhaiguste ravil.
annaabi.ee 
