Bernard Kangro
viitega animismile -, mis aga Kangro puhul kõige ilmsemalt manifesteerib end kui jätkuv
sobimatus valitseva süsteemiga Euroopaga ning kui pidev katse seda sobimatust ületada.
Kuni tunnetustee lõpus on saanud võimalikuks Euroopat ületades iseendani jõuda: ,,Luules
7
peitub euroopalise maailmakultuuri olemus, selles avalduvad ta palgejooned. Seda tunnetab
küll iga eksiilautor, kes oma üksikul tunnil paberi võtab, et üles märkida mõned eestikeelsed
värsid. Ta vahest ei märkagi ise, et ta pole tegelikult eksiilis, vaid pärast pikka käänakulist
teed on tagasi jõudnud sinna, kus ta kord lahkus. Eesti asub Euroopas ja Euroopa oli Eestis.
Need on keele, aja ja koha seadused, mis on teda juhtinud sinna, kuhu ta vahest polegi tahtnud
minna. Aga ometi on ta jõudnud koju. Lõpuks on ju igas hingetuisus jääminek." Teine tee