projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet Põhilooming ja idee Rooste luule põhiteemaks on ühiskond, Tallinn(Taanilinn), armastusluule, alkohol, naised ja ilu. Tema poeetilise hääle põhitämbriks on lüüriline sotsiaalsus. Ise on ta sotsiaalne luuletaja. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, manikaalselt impulsiivne ning demostratiivselt häbitundetu Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Rooste keele- ja vormikasutus Rooste luule on rikastunud lausekujundite ja kõnekujunditega. Lause- ja kõnekujund on peaaegu kõik, kas vähemal või suuremal määral meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab vabavärsis(välja arvatud luulekogus ,,Sonetid") ning oma luules ei tunne ta õigekirjareegleid nagu suurt algustähte, komade, punktide kasutamist jne Rooste luulekogud 1999. aastal ilmus esikluulekogu ,,Sonetid". See
kolmas kord vaikib nagu nukker nukk..“ LOOMING Jürgen Rooste Luule on ekspressiivne ja voolav, jättes mulje takistamatu hooga sündinud sõnumitest. Tihti leiab tema luuletustest palju irooniat ning Rooste luule põhiteemadeks on laiemas laastus Taanilinn Tallinn, ühiskond, alkool, naised, ilu ja armastus. Tema stiil on kärarikkalt kõikjalolev, maniakaalselt impulsiivne ning demonstratiivselt häbitundetu. Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Tema luulet seaostatakse tihtipeale uuema eesti luule sotsiaalsusega ja tema loomingut iseloomustab vahetu reageerimine ühiskonnas toimuvale, eriti eesti keele ja kirjanduse saatusele praeguses ühiskonnas. Rooste luulest leiab palju lause- ja kõnekujundeid, mis on käsitletud suure meisterlikkusega. Samuti kasutab ta palju võõrsõnu ning poolvokaali w-d. Selle tõttu on luule kohati raskesti mõistetav. Enamus Rooste luulest on kirjutatud vabavärsis ning puuduvad õigekirjareeglid,
annaabi.ee 
