Eduard Viiralt, Põrgu, kunstianalüüs
Teosel puudub värvide mitmekülgsus, ning seepärast on ruumilisus kujutatud mustade, valgete ja
hallikate toonidega. Valgus on nägudele otsevaates ja taust on tume. Rõhutatud näojooned toovad
esile veelgi rohkem ruumilisuse. Pead on joonistatud erinevale kaugusele, et eespool olevad on
suuremad ja tagapool väiksemad, mis muudab pildi dünaamilisemaks ja ruumilisemaks.
5) AJALOOLINE STIIL
Viiralt lõi pildi 1930-1932, tegemist on klassikalise modernismiga, kuid samuti on ka
eksepressionismi jälgi, sest teosega on tahetud selgelt väljendada oma tundeid ja mõtteid põrgu
suhtes, kuigi ei saa mainimata jätta, et kunstnik polnud loomise ajal täiesti kaines olekus ning
kindlasti aitasid töö tegemisel kaasa hallutsinatsioonid ja reaalsuse tajumatus. Tol perioodil
paiknes kunstnik Pariisis ning vähemal või suuremal määral andis oma panuse sealne õhkkond.
,,Põrgu" on Viiralti üks kuulsamaid maale.
6) ISIKLIK VAATENURK