Keskne koht sakramendide seas kuulub ristimisele ja armulauale. 5) Kuidas suurenes paavstide tähtsus 7.-8. sajandil? V: Alates 6. saj II poolest tegi paavsti olukorra ebakindlaks Põhja- Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud idagermaani hõim- langobardid. Saamaks nende vastu tuge, pöördus paavst Stephanus II Frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutaski langobardidelt Itaalias osa alasid, sealhulgas Ravenna ümbruse, nn Ravenna eksarhaadi, ja andis need üle paavstile. Seda nimetatakse Pippini kingituseks. 756. aastal moodustati neil paadel Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. Stephanus II kroonis vastutasuks Pippin Lühikese ametlikult kuningaks , andes tema võimule seega ka jumalikku sanktsiooni.
põhiplaanilt kreeka risti kujuline hoone, mille ristiharude lõikumise kohal paiknes suurem peakuppel, ristiharudel aga neli väiksemat kuplit. Taoline 5-kupliline rsitkuppelkiriku süsteem sai alates 9.sajandist Bütsantsis valdavaks. 36 Teiseks varabütsantsi keskuseks oli Ravenna, mis 552.aastast alates oli Bütsantsi provintsi (eksarhaadi) pealinn. &.sajandi I poolel ehitati Ravennasse kaks 3-löövilist sammasbasiilikat Sant Apollinare Nuovo ja Sant Apollinare in Classe. Mõlemad kirikud on ripõiklöövideta, seest ümara, väljast aga polügonaalse apsiidiga. St. Apollinare Nuovo kirikus on korintose kapiteeliga sammastele asetatud veel talumiplokk. Välisseinte kujundus on lihtne (St. Apollinare in Classe kirikul ümarkaartega ühendatud liseenid, St. Apollinare Nuovol siledad seinad)