Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
liustiku pealetungi ajal), statsionaarseid (kujunenud siis, kui liustik oli dünaamilises
tasakaalus), retsessiivseid (kujunenud siis, kui liustik taandus) ja stagnatsioonilisi pinnavorme
(kujunenud liikumatus jääs). Kujunemise koha järgi eristatakse liustiku serva taguseid
(näiteks voor), liustiku serva esiseid ehk frontaalseid (näiteks otsamoreen) ja liustikuväliseid
pinnavorme (näiteks glatsiofluviaalne delta), kujunemise viisi järgi kulutus- ehk
eksaratsioonivorme (näiteks kaljuvoor), kulutus-kuhje- ehk eksaratsioonilis-akumulatiivseid
(näiteks voor) ja kuhje- ehk akumulatsioonivorme (näiteks moreenitasandik). Eesti kõige
silmatorkavamad liustikutekkelised pinnavormid on voored – liustiku liikumise suunalised
leivapätsikujulised kulutus- ja kuhjevormid, mille pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 km-ni
(Vooremaal Koimula voor) ja suhteline kõrgus mõnest meetrist 79 m-ni (Emumägi 79
m, Laiuse voor 60 m)