Nimetu
. Poola ja leedu aadlite huvid
läksid lahku. Poola aadlikud ei mõistnud, miks nad peavad Leedu eest võitlema, kui neil on ka
enda territooriumil raskusi. Leedu ter jõutakse lõpptulemuseni alles 1571 stal, kus ei Venelased e
Poolakad midagi ei saavutanud.
Põhja eestis on selge et Eerik XIV ja Johan on huvitatud enda ala laiendamist Liivimaal. Sügisel
1561 hakkab Eerik vaikselt oma territooriumi laiendama. Hilissügisel hõivatakse Padise klooster.
Edaspidine eksapnsioon toimub Pärnu suunas. Jõutakse sinna juba Juuni kuus. Linn suudetakse
endale allutada, tegelikult Pärnu oli sel hetkel juba Poolakate võimu all. Peale Pärnut hõivavad
rootslased Paidet, sisuliselt nende käes kogu Järvamaa. 1563 on rootslastel täiendavaid alasid,
olulisem 1563 kui hõivatakse Karksi. Juhanil on jätkuvalt ambitsioonid Liivimaal, endistelt
ordualadelt on võimalik nii mõndagi saada. 1560a paiku hertsog Johan on hakanud huvi tundma
Katariina Jagellonica käe vastu