1. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 5. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; Esineb dipoolsete molekulidega gaasilistes, elektrijuhtivuse seos laengukandjate vedelates ja tahketes dielektrikutes. Dipoolid on kontsentratsiooni ja liikuvusega. pidevas kaootilises soojusvõnkumistes ning pole Dielektrikutes tekib elektrijuhtivus vabade polariseeritud. Kui dielektrikule rakendada laengukandjate mõjul. Elektrijuhtivus sõltub elektriväli, siis püüavad dipoolid pöörata laengukandjate konsentratsioonist võrdeliselt, sest eletrivälja suunas, kuid seda takistab mida rohkem laegukanjaid, seda suurem soojusvõhkmine. Kokkuvõttes pööravad nad vaid voolutihedus j. Oletame, et dielektrikus on ainult osaliselt elektri...
Variant 1 Gaaside läbilöögimehhanism - Kui rakendada dielektrikule pinge ja tõsta seda, siis teatud pinge väärtusel tekib 2. elektroodi vahele suure el. juhtivusega kanal. Läbilöök sõltub pinge rakendumise ajast, el.välja kujust, dielektriku mahust, t-st jpm. Läbilöögi iseloomustamiseks kasutatakse väljatugevuse mõistet El = Ul/h [kV/m] Ühtlases el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El.lahendus võib olla elektriline, soojuslik või elektrokeemiline. Dipoolpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed Esineb dipoolsete molekulidega tahketes, vedelates, gaasilistes dielektrikutes. Kui dielektrikule rakendada elektriväli, siis dipoolid püüavad orienteeruda oma t...
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b...
annaabi.ee 
