Haridus kui võti maailma Haridus ja vabadus - kaks tänapäeva kõige aktuaalsema sisuga sõna. Kummagi tingimuseks on teise võimalikkus. Keskendudes ühele unustatakse tihti juurde lisada teine, ning vastupidi. Siiski, on neil kahel rohkem ühist, kui arvata võiks, ning samuti on nende vajalikkus nüüdisaja maailmas tohutu. Hariduse ja vabaduse vahel on ajaloo vältel alati olnud ühenduslüli. Haridus on viinud lähemale vabadusele ja andnud võimaluse paista silma millegi erilisega. Rohkelt sellekohaseid näiteid võib leida orjuses elanud inimeste näol, näiteks Solomon Northupi 1853. aastal avaldatud teoses ,,12 aastat orjana'', mis baseerus tema endaga juhtunud tõestisündinud lool, väljendas selgelt haritud orjade eelisseisust. Näiteks paluti Solomonil mõnikord mängida õhtusöögi ajal viiulit või sai ta omale teiste orjadega võrreldes prestiizsema ülesande. Lisaks võib teise näitena tuua mustanaha...
Totaalkaitse või palgaarmee Väikeriigina on Eestis alati oluliseks peetud välispoliitikat ja riigikaitset. Viimasel ajal on esile tõusnud küsimus kaitseväe efektiivsusest. Alternatiiviks vananenud kohustuslikule sõjaväeteenistusele on pakutud palgaarmee moodustamist. Palgaarmee kõige olulisemaks tugevuseks on professionaalsus. Lisaks uudsemale relvastusele, kaasneb palgaarmeega ka teistsugune õpe. Kui sõjaväeteenistus kestab 8-12 kuud, millest vaid 3 kuud on noorteaeg ehk aktiivsem õppeperiood, siis kutseliste sõjaväelaste õpe oleks pidev ja põhjalikum protsess. Samas on oht, et kaitseteenistusest kujuneb lihtsalt palgatöö, mille aluseks ei ole enam lojaalsus riigile ja rahvale. Samas on just psühholoogiline valmisolek kaitsta oma riiki ja rahvast igasuguse kaitsetegevuse aluseks. Seega oleks oht, et kõrgelt koolitatud armeelased kriisi olukorras lihtsalt jalga lasevad või vastaspoole poolt üles o...