12. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane edasijõudmatuse tõttu? 13. Millal eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppetööst mitteosavõtu tõttu? Vastused: 1. Üliõpilase üldise edukuse iseloomustamiseks kasutatakse kaalutud keskhinnet (KKH), mis arvutatakse kõigi läbitud eksami ja hindelise arvestusega lõppenud õppeainete hinnete ja ainepunktide korrutiste summa jagamisel vastavate õppeainete ainepunktide kogusummaga. 2. Esimest õppeaine deklareerimissemestri eksamisessioonil sooritatud eksamit nimetatakse põhieksamiks. 3. Dekaanil on põhjendatud juhtudel õigus üliõpilase avalduse alusel pikendada mõne konkreetse eksami põhieksamina sooritamise tähtaega kevadsemestril õppeaasta lõpuni ja sügissemestril järgneva kevadsemestri punase joone päevani. 4. Kui üliõpilane ei saanud põhieksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada lisaeksami. Lisaeksami sooritamise õigus õppeaines säilib kahe semestri jooksul pärast õppeaine
Näideteks võivad olla isikute sissetulekutega seotud jaotused (palkade jaotus, pärandi suuruse jaotus jms), organismide mahu/kaalu liigisisene jaotus või tajude logaritmilise skaalaga seotud jaotused. Kahe juhusliku suuruse sõltuvus. Korrelatsioon Juhuslikuks vektoriks nimetatakse vektorit, mille komponentideks on juhuslik suurus. Liigid: pidev ja diskreetne. Näited: Lendava objekti (kosmoseaparaat, golfipall, mürsk, meteoriit) maandumiskoha koordinaadid (X,Y); Eksamisessioonil saadavate hinnete kogum (nt 4 eksamit, igal eksamil võimalik tulemus 0, 1, ..., 5); Pereliikmete pikkused; Kuukäive kaupluseketi poodides... Olulised aspektid:Vektori komponentide arv; Vektori komponentide vastastikune sõltuvus /sõltumatus; Jaotusseadus. Diskreetne kahekomponendiline vektor: Diskreetse kahekomponendilise vektori (X,Y) jaotus antakse kahemõõtmelise jaotustabelina või -valemina, mis iga väärtuspaari (xi,yj) jaoks fikseerib selle tõenäosuse pij = P(X=xi , Y=yj )
annaabi.ee 
